Grey Silk Russian Blue

Kassipojad

2011-09-02T20:51:00.003+03:00

Totoro on nüüd isaks kahele kassipojale Soomes ja neljale Eestis. Sain juba ka fotosid ja video, mida soovin teistega jagada. Imearmsad pojad.

Need on Soomes sündinud kaks poissi, Korolevich Elisey ja Knjaz Igor:

Ootame kassipoegi

2011-07-12T13:23:00.000+03:00

Oodates kümnekonna päeva pärast uudiseid Soomest, annan vahepeal teada, et ka Eestis on üle pika aja oodata vene siniseid kassipoegi. Ja siin on jälle Totoro käpp mängus olnud. Keda lähemalt huvitab, andku endast märku.

Seksiturism

2011-05-23T17:58:00.002+03:00

Aasta tagasi otsisin paaniliselt Totorole omanikku, kes oleks nõus andma oma panuse vene siniste aretusse. Totoro leidiski endale uue kena kodu ning aretustegevus sai esimese hoo sisse eelmisel nädalal, kui Totoro külastas Soomes elavat vene sinist preilit. Eelnevalt sai läbi tehtud nõutavad analüüsid, vaktsineerimine ning üks näitusepäev (saamaks paarituseks vajalik näitusehinne), mille Totoro perenaine vapralt kaasa tegi. Läinud nädala kolmapäevast laupäevani oli Totoro Soomes, Nokias. Esimene õhtu möödus häbenemise tähe all, kuid öö saabudes said uudishimu ja instinktid võitu. Ajastus kasside kokkuviimisel oli täpne, nõnda sujus paaritus kiiresti ja plaanipäraselt. Aretusplaanidesse muidugi polnud sisse arvestatud omaniku merehaigust, mis mõneks päevaks muu elu pea peale keeras... Aga eks pisikesed vene sinised nõuavad ohvreid. Kassipojad peaksid sündima 22. juuli paiku.

Totoro

Õnnesoovid!

2010-07-16T14:01:00.001+03:00

Eile sain toreda uudise Soleili omanikult, Soleil sai nimelt kuus (!) poega. Arvestades Soleili vanust esimese pesakonna jaoks, eelnevaid ebaõnnestunud paaritusi ja omaniku suurt soovi saada endale Soleili järglane, on see lausa suurepärane uudis. Igal juhul palju õnne Enele ja Kallele ning palju kannatust pisikeste siniste üleskasvatamisel!

Puhkus

2010-07-13T14:33:00.000+03:00

Ligi aastane "pesakonna projekt" on nüüd läbi ja kassipojad on lõpuks kõik omale uue kodu leidnud. Algas ju pesakonna planeerimine eelmise suve lõpus, ettevalmistused said tehtud oktoobris-novembris ning pesakond kasvas kevadel. Nüüd puhkame. Mõnuga. Oma kassid harjuvad tavapärase laisa rutiiniga, mille Totoro täiesti segi keeras enne kolimist uude koju. Totoroga aga olen näitusel 15. augustil.

Caesar 7!

2010-06-16T13:25:00.000+03:00

Väikese Muumimaa perereisi raames sai eelmisel nädalavahetusel tehtud visiit Turkusse Caesarit vaatama. Caesar on minu teise pesakonna kassipoeg, kes läks elama Soome. Viimati nägingi teda siis viiekuusena, kui ta Tallinnast koos uue peremehega lahkus. Praegu on Caesar reibas poiss ja täie tervise juures. Täna saab see pesakond 7-aastaseks. Täname pererahvast meeldiva vastuvõtu eest ja soovime palju õnne Caesarile ja tema õdedele Constance'le, Connie'le, Cookie'le ja Cornflake'ile!

Suur suvi käes...

2010-06-08T21:40:00.000+03:00

... võililled on ära õitsenud, aga Totu mõnuleb ikka veel meie juures. Kui meil oleks valida üks kass meie nelja täiskasvanud kassi ja Totoro seast, siis valik langeks pikemalt kõhklemata Totorole. Ja seda mitte välimuse pärast, vaid iseloomu tõttu. Ja et asi oleks ametlik, siis veelkord: Totoro otsib uut kodu!

Totoro kevadelõhna nuusutamas

2010-05-13T01:06:00.000+03:00

Ainult võililled ei õitse veel...

Agility

2010-05-04T22:38:00.000+03:00

Käisin eile koos Discoga proovimas agility't. Kohale jõudes tegi Disco maneezhiruumile oma 20 tiiru peale ja istus seejärel ukse ette maha, et noh, kas välja ka saab? Ja sinna ta enam-vähem ka jäi, vahepeal tegi uuesti paar tiiru ruumile peale, justkui kontrollimaks, ega kuskile seina sisse uut ust pole tekkinud. Treener Anna takseeris teda mõnda aega ja keeras siis Disco soovid enda kasuks. Ta pani tõkke ukse ja Disco vahele nii, et ukseni jõudmiseks pidi Disco sealt tõkkest üle hüppama. Ja hüppas ka. Isegi kahest tõkkest. Ja pärast veel ringist ka läbi. Ise oli muidugi sellise näoga, et "hea küll, eks ma siis jalutan siit üle, aga siis lähme õue, eks?". Kaasa saime harjutusi ja nippe kodus proovimiseks.

Totu

2010-04-26T10:35:00.003+03:00

Otsin Totorole kodu

2010-04-23T12:16:00.000+03:00

See postitus on osaliselt ajendatud soovist leida aretuspotensiaaliga isasele kassipojale Totorole uut kodu, kuid samuti üldpildist, mis on kerkinud aastate jooksul otsides oma kassipoegadele uusi kodusid. Enamus minu kassipoegi elavad lemmikutena uutes kodudes, nad ei saa poegi ega käi näitustel. Ja ma olen sellega väga rahul. Esmatähtis on alati hea hoolitsus kassi eest. Kuid aeg-ajalt sünnib pesakonnas selline poeg, keda oleks patt müüa ainult lemmikuks, kellel on eeldusi saavutada näitustel häid tulemusi ja anda oma poegadele edasi oma häid iseloomu- ja väliseid omadusi. Ja mina näen neid omadusi Totoros. Seega ma otsin Totorole sellist omanikku, kes oleks natuke huvitatud tema näitustel osalemisest ning nõus sellega, et Totu tulevikus mõned pojad saab.

Tõu arengule tuleb suureks kasuks, kui kasvatajad saavad kasutada isaseid kasse paarituseks kasvõi ühegi korra, soovitavalt võiks igal aretuskõlbulikul isasel olla kuni kolm pesakonda, paljudel isastel on isegi rohkem. Üldine arusaam on, et aretuskassi pidamine on midagi üle mõistuse käivat, et neid tuleb toita eritoitudega ning suhtuda neisse kuidagi eriliselt või isegi distantsilt. Igasuguseid arvamusi on ette tulnud. Tegelikult on loomapidamise eelduseks soov ja valmisolek tema eest hoolitseda. Selleks aja leidmine, toidu, liivakasti ja mänguasjade valik on ainult tehnilised detailid, mille suhtes saab alati nõu küsida, kui oma mõistus enam peale ei hakka.

Kami ja tema saba

2010-04-09T15:04:00.001+03:00

Kamikaze armastab meil hullupööra keedetud heiki. Istub alati gaasipliidi kõrval ja ootab, kuni kala keenuks saab. See juhtus juba mõned aastad tagasi, keetsin ükskord kala ja ise lugesin samal ajal lehte köögis. Järsku tunnen kärsakat. Mõtlen, et imelik natuke, juuksed ju ei saanud sattuda leegi sisse, ma olin paar meetrit eemal pliidist. Loen edasi, kärsakas ikka püsib. Lõpuks taipasin vaadata, Kamikaze vonksutas saba pliidi kõrval ja paras tükk sabakarvu oli ära põlenud. Tema ise ei teinud teist nägugi. Pärast käis tükk aega pruuni kõrbenud sabaga ringi.

Jõhvika šarlott

2010-04-09T15:00:00.000+03:00

Kasvamise raske töö

2010-03-29T23:45:00.008+03:00

Kassipoegade söögitabel kuni 8. elunädalani

2010-03-22T21:58:00.003+02:00

Pange tähele, et kuivtoit on tabelis viimasena märgitud ning odavamaid konserve (Whiskas, Kitekat ja muud vastavad supermarketi toidud) ei ole siin üldse märgitud. Põhitoiduna saavad kassipojad kodu- ja toortoitu nagu meie oma kassidki, kuid olen harjutanud neid ka kommertstoite sööma. Tabelist nähtub, et Takara ja Totoro on valivamad kassipojad ning Tsume, Toshi ja Tora söövad meelsasti erinevaid toite. Tabel kindlasti täieneb veel. Kliki tabelil, et näha suuremalt.

Kolmel käpal

2010-03-11T23:42:00.000+02:00

Ei käi see kassikarjatamine midagi nii valutult. Täna hommikul Totoro käis kolmel käpal ja mäugus mulle tungivalt. Kiire käik kliinikusse. Diagnoos: kõõluse rebend. Ravi: väike põletikuvastane süst ning kolm päeva "voodirežiimi" (eks proovige mängulustist pakatavat kassipoega voodis hoida). Õnneks ta päeval magas ja liikuda eriti ei tahtnud. Õhtul juba oli reipam ja proovis käpale toetuda. Usun, et ta saab terveks. Mina oma inseneriajuga tegin ronimispostile poole peale barjääri, et keegi rohkem sealt alla ei potsataks (sedasi ilmselt juhtus, sest muu õnnetus ei tundu loogiline).
Vasakult Tora, Totoro & Toshi:

Ai-ai-ai

2010-03-01T13:20:00.000+02:00

Keegi kassipoegadest pissis täna hommikul voodisse. Eks ta arvas, et see on hea koht, segikeeratud tekk, mida suure kiiruga ei jõudnud sirgeks tõmmata. Pesumasin sai jälle tööd. Likvideerin edaspidi sellised ligimeelitavad kuhjad.
Paremate uudiste kohalt, kolm viiest pojast söövad krõbinaid. Ma ei tea, mida küll kassikonservidesse viimasel ajal pannakse, aga no kõik läheb prügikasti. Masendav raiskamine. Seevastu minu tehtud "hõrgud lihatükikesed kastmes" maitsevad hästi. Eriti rõõmu teeb, et Takara sööb! Pirtsakate poegadega on mul juba kogemust ja rohkem selliseid poegi ei tahaks. Nad on väga järjekindlad nälgijad olnud.
Siin on "retsept" koduste kassikonservide tegemiseks (ma koguseid ei pane, kuna teen tunde järgi):
Kõigepealt tuleb teha valmis kaste. Selleks võtan pooleliitrise purgi, sinna lähevad sisse maksatükikesed (meie kassidele maitseb seamaks paremini kui veisemaks), natuke keedetud vett, toores munakollane (võib kasutada ka vutimuna), mõned tilgad lõheõli (meie kaubanduses on saada Salmopet ja Kronch). Seda segu võiks purgi põhjas olla ca 2-3 cm silma jägi hinnates ning see tuleks saumikseriga püreestada. Purgi avale võiks käe või midagi ette panna, kui ei taha veriseid maksatäppe mööda kööki laiali. Peale püreestamist käärid või nuga kätte ning lihatükikesed sisse lõigata. Segu seisab külmikus 2-3 päeva vabalt, selle aja jooksul lihatükid "marineeruvad" pehmemaks. Lihana kasutan mina veist, siga, kana, südant. Ma teen tavaliselt terve purgi, kuna mul on sööjaid mitu, aga ühe kassi jaoks oleks sobilik kogus ehk pool purki, muidu läheb halvaks. Koostisosi võib ka varieerida, kuidas kassile paremini sobib. Mina püreerin koos maksaga ka teatud vitamiini/mineraalipulbrit, aga seda ma siia ei lisanud, kuna Eesti kaubandusvõrgus sellist asja ei müüda ning minu kassid näiteks kuivtoidust oma vitamiine/mineraale kätte ei saa (nad lihtsalt ei söö igapäevaselt kuivtoitu).

Viis nädalat täis

2010-02-26T12:31:00.000+02:00

Pojad on nüüd ühekuused. Tutvuvad ümbruse ja "päris" toiduga. Neli poega söövad hästi toorest liha (kana, veis, siga), konservid neid eriti ei huvita ning kuivtoitu on siiani maitsnud ainult Toshi. Murelapseks on Takara, kes eriti peale kana midagi muud ei taha, vaid nõuab Discolt piima. Liivakastis käivad kõik ja "õnnetusi" ei ole juhtunud. Selle pesakonnaga läks liivaksti tutvustamine kergelt, ühe päeva jooksul neid korduvalt sinna tõstes taipasid kõik, millega tegu. Mäletan, et eelmised pojad ikka on püüdnud liiva kõigepealt süüa, seekord mitte. Nüüd on meil teistsugune kassiliiv kasutuses kui eelmiste poegade ajal. Lisan pildid ka.

Takara:

Tora:

Totoro:

Toshi:

Tsume:

Nimed

2010-02-16T10:48:00.002+02:00

Tüdrukud:

Takara, jaapani keeles precious, treasure. Takara on pesakonna suur tüdruk.

Tora, jaapani keeles tiger. Pesakonna väikseim, aga kõige kõvema häälega.

Poisid:

Totoro. Sündis esimesena, on kõige suurem, kõige heledam, väga ilus poiss. Tema järgi sai nimetatud terve pesakond. Nimelt on meil kodus väga aktuaalne üks jaapani multikas "Minu naaber Totoro", kus on täiesti jabur kassibuss (jah just... kirjutasin küll õigesti, seda peate ise vaatama, sest see on päris naljakas). Seega Totoro oli loogiline valik ja siis pidin ka teised nimed samateemalised leidma. Totoro ise on aga grey and white, friendly forest spirit, whose appearance is a combination of an owl, a racoon, and a tanuki and is at least three meters tall.

Toshi. Jaapani poisi nimi, mis vastab tähendusele wise. Toshi on kõige tumedama kasukaga. Väga energiline ja elujõuline.

Tsume. Jaapani animest pärit hunt-karakteri nimi ja tähendab claw. Tema on pesakonna "nunnu".

Pesakond, vanus 2 nädalat

2010-02-09T22:15:00.004+02:00

Vasakult: väiksem tüdruk Tora, tume suur poiss Toshi, pisike poiss Tsume (minu lemmik), suur hele poiss Totoro, suurem tüdruk Takara.

2. nädal

2010-02-05T13:51:00.002+02:00

Silmad avanesid lõplikult kõikidel poegadel 9. elupäeval. Kolm poega kasvavad väga hästi, pisem poiss ja pisem tüdruk võiks rohkem kosuda kui nad seda siiani on teinud. Suuremad ja tugevamad taaruvad oma puuris ringi juba, aeg-ajalt külili kukkudes. Olen hakanud andma poegadele kanapuljongit ja koort, lätsutavad mõnuga. Nädala pärast proovin tutvustada neile tahkemat söögipoolist.
Disco on üritanud poegi ümber kolida meie voodisse. Põhiline trall läks lahti neljapäeva öösel, kui ma terve öö tõstsin raudse järjekindlusega poegi nende oma puuri tagasi. Täna öösel tundus, et hakkab sama "jama" peale. Asja lahendas see, et asetasime kapis oleva riidest kassipesa kassipuuri ning sinna sisse toppis Disco oma pojad meeleldi.

1. nädal

2010-01-29T14:57:00.003+02:00

Kassipoegade esimene elunädal on möödunud hästi, kõik on kosunud ja tunduvad elujõulised. Ühel poisil ja ühel tüdrukul on silmad lahti ning ühel poisil avanemas. Järgmisel nädalal peaks kõigil silmad peas olema.
Discol on oma väike maailm magamistoas ning teised kassid hoiavad sealt eemale, justkui näidates, et mingi lastekantseldamine pole nende jaoks piisavalt väärikas (nagu vannitoa põrandal aelemine oleks?).
Meil on ka varem veebikaamera poegade pärast üleval olnud, kuid nüüd saab ka avalikult aeg-ajalt näha otsestriimi aadressil http://bambuser.com/channel/russianbluecats. Kaamera ei ole kogu aeg töös, kuid väike klipp kassipesast on seal olemas.

Pesakond:

Tüdrukud:

Poisid:

3+2

2010-01-22T10:25:00.008+02:00

65. tiinuse päev, 22. jaanuar, Disco on väga punktuaalne. Nagu tavaks, hakkab action peale vastu ööd. 21. jaanuari õhtul kl. 18.50 on selge, et öösel ei saa magada. Hakkab erituma lima. Disco üritab pesa ehitada, põhiliselt meie voodisse. Hingeldab. Iluuisutamisest näen ainult autasustamist. Ootame.
Kl. 23.25 algavad kokkutõmbed ja tund aeg hiljem eraldub limakork. Kella 1 ja 3 vahel öösel toimuvad nõrgad kokkutõmbed, vahele puhkus. Siis võtleme Discoga koha pärast, tema üritab end mahutada minu kõrvale teki alla, mina nügin teda oma pesasse voodi kõrvale. Disco võidab ja uinun kella 3 ajal, Disco minu juures teki all.
Ärkan kell 6 hommikul. Harutan Disco teki seest välja. Disco vist seejärel otsustab, et nüüd on aeg. Hakkab vaikselt ponnistama. Väljub sabaots. Nii pool tundi, saba väljas ja Disco ponnistab. Ei midagi. Varsti märkan, et käpp väljas. Veel pool tundi ponnistamist, ikka ei midagi. Helistan loomade kiirabi numbril. Meeldivalt rahulik meesterahvas käsib tõmmata, kui saaks teise käpa ka pihku. Kõik targad kassiraamatud, mis mul on, ütlevad, et käppadest ei tohi tõmmata. Teine käpp paistab ja tõmban. Libe on ja kinni kah. Ei tule. Proovin pool tundi. Disco hakkab kiunuma ja väsima. Helistan uuesti ja lepime kokku, et kiirabi sõidab kohale. Kuni sätin paar asja valmis abi tulekuks, on poeg väljas! Uus kõne ja tühistan tuleku.
Esimene poeg on poiss, kaal 107 gr ja sündis tema siis jalad ees.
Teine poeg tuleb kohe järele veerand tunni pärast. Tüdruk 100 gr.
Kolmas - kl. 8.40 poiss 97 gr.
Neljas - kl. 9.28 tüdruk 103 gr.
Viies - kl. 10.04 poiss 114 gr. Sündis jalad ees, aga kergemalt kui esimene.
Kõik teised kassid püsisid truult Disco kõrval ja olid moraalseks toeks.
Lina ja tekk Disco alt lähevad pesumasinasse, laps isaga lasteaeda ja mina oma mõnusasse suurde pehmesse voodisse magama. Kell on 10.30 hommikul.

Pildil hetk viimase, kõige suurema poja sünnist (nõrganärvilistel mitte vaadata):

Pesakonna suuruse mõistatus

2010-01-11T12:45:00.000+02:00

Lootus väikesele, 1-2 pojaga pesakonnale kahaneb iga päevaga silmnähtavalt. Disco on kosunud 1000 gr ja poegi võiks arvata olevat vähemalt kolm, kardetavalt neli (aga ma võin ka puusse panna). Disco on ise selline kriipsujuku ja tema kasvavat kõhtu vaadates ajab ennastki ohkima. Pojad juba liigutavad ka. Kui Nana kunagi tiine oli, siis ta väga pahuralt vaatas oma kõhtu iga kord, kui pojad põtkisid. Disco on asjade seisuga endiselt väga rahul ning väga alalhoidva käitumisega.

Vincent õppis rääkima

2010-01-04T14:42:00.001+02:00

Kamikazega on meil selline komme, et kui talle öelda "Kassike, räägi!", siis ta teeb "prääks" (s.t. mäu). 99%-l juhtudest. Ta on kõva vestleja. Nüüd on selle kombe omaks võtnud Vincent, kes on alati olnud väga häbelik ja vaikne. Seetõttu on ülimalt naljakas, kuidas ta oma piiksuva häälega (ise on ta üsna kogukas pehmelt öeldes) "mjau" teeb. Kamikazel on muid talle omaseid kombeid veel, näiteks teeb ta oma prääksu ka siis, kui keegi aevastab. Üks kommetest paistab juuresoleval pildil, külmaga hoiab ta üht esikäppa alati üleval. Üldse on suur ime, et ta -15 kraadiga korraks õue tuli, ilmselt vedas nina alt (teised kassid ainult nuhutasid ukse juures ja külma õhku tundes taganesid ahju juurde või kapi otsa sooja). See pilt on siis tehtud meie maakodus pühade ajal ja Kami on siin kohe-kohe 11-aastane.

Tiinuse kulg

2009-12-17T21:56:00.006+02:00

Arvestuse järgi on paaritusest kulunud neli nädalat ja Discol on külgedel "muhukesed" tunda. Liikumist veel muidugi pole näha. Kuna külmade ilmade tõttu on meil küte üsna pidevalt töös, veedab Disco oma päevi nagu kleebitult vannitoa põrandal. Ega teisedki kassid seda ära ei põlga ja õhtuse hambapesu ajal peab ennast sinna kasside vahele ära mahutama.
Laps täna küsis: "Millal Discol pojad tulevad?" Ega ta tegelikult ei saa aru, et "kuu aja pärast", tema ajaarvamine käib veel stiilis "see oli ammu-ammu" või "täna õhtul". Disco pesa on valmis tehtud ja lapsele selgitatud, et kui pojad seal sees, siis tema sinna pugeda ei saa ning poegadele peale ka ei tohi astuda. )=Sa9088 (väike vahepala Vincentilt, lootusetult klahvidel tallajalt). Raske on praegu ette kujutada, mis hakkab saama väikse lapse ja kassipoegadega. Aga küllap saame hakkama, ega me ju esimesed sellises koosluses elajad pole.

Taljejoon

2009-12-14T13:03:00.002+02:00

Disco tiinus leiab tasapisi kinnitust. Taljejoon on muutumas täidlasemaks, kuigi suurt kõhtu veel pole. Disco ise on ülimalt rahuloleva moega. Eelmisel nädalal lisandus suur söögiisu ja seda tegi ta teatavaks uutmoodi kähiseva "häält-pole-ollagi" häälega. Kassipoegade eeldatav sünnikuupäev on 22. jaanuar, ametlik loovutusaeg oleks alates 16. aprillist.

Nädal aega vaikust

2009-11-24T21:30:00.004+02:00

Miskipärast kohe on nii, et kui Disco on kodus, siis teda jätkub kõikjale. Kogu aeg käib mingi sagimine ja sebimine. Teised kassid siis sebivad kaasa, igaüks omal moel. Disco on lihtsalt vitaalne tüüp. Nädal aega Sherifi juures oli hea puhkus meile ja teistele kassidele. Disco harjus Sherifi juures isegi koeraga. Nüüd on ta tagasi kodus, võõrad lõhnad küljes. Seega täna oli pesupäev. Nüüd lõhnab ta šampooni järgi, aga see variant on hulga parem kui võõra isase järgi lõhnata. Vincent on täiesti endast väljas, käib ja kahiseb Discole. Mis paaritusse puutub, siis keegi ei tea, mida Disco ja Sherif koos tegid. Kui üldse midagi tegid. Aga eks me siis nüüd kõik ootame. Loodetavasti Disco paisumist, mitte uut jooksuaega.

Sherif x Disco

2009-11-16T22:51:00.008+02:00

Disco on nüüd ametlikult viidud Sherifi juurde. Väike pinge ka sees, sest preili otsustas mängida raskesti kättesaadavat. Aga muidu on kodus mõnus, keegi ei lõhu, laamenda ega jaura... Ootan põnevusega uudiseid Sherifi peremehelt. Sherif ise on selline noormees:

Oh, jooksuaeg, oh jooksuaeg, millal sina tuled

2009-09-25T11:08:00.002+03:00

Disco paaritusasjad hakkavad vaikselt ilmet võtma. Nüüd kui puudu on veel isase näitusehinne, liiguvad mõtted tasapisi sellele, millal see paaritus aset võiks leida. Disco jooksuajad käivad nagu kuuvarjutused. Lootus siiski on, et hiljemalt jõulude ajal ta laulma hakkab.

Valgust läbikumavad kõrvad

2009-09-10T13:24:00.006+03:00

Siin on hästi näha üks tõugu iseloomustav omadus. Pildil on Disco soojendamas end ühel märtsikuisel pärastlõunal, kui päike juba aknast sisse piilub. Meie neljast kassist kaks erinevad teistest selle poolest, et nad naudivad tohutult soojust. Need on Kamikaze ja Disco. Talved mööduvad neil suuremalt jaolt radiaatori kõrval (Kamikaze) või peal (Disco). Maakodu kamina ääres lösutavalt Discolt mõõtsime me lasertermomeetriga 74 kraadi!

Üks jäi

2009-09-10T13:09:00.003+03:00

Sellest oravapesakonnast jäi üks meie juurde, teised ilmselt liikusid edasi, mets on suur ja lai ning söögipoolist jätkub kõvasti.

Nagu kassipojad

2009-05-20T15:14:00.002+03:00

Meil viimasel ajal poegi sündinud ei ole, kuid see-eest saime omale “asenduspojad”. Maakodu piiritajate pesakasti on end elama sättinud oravad ja järelkasvu soetanud. Sobivasti on nad valinud selle puu pesakasti, mis asub täpselt meie grillinurgas. Saab süüa ja “telekat vaadata”. Kassidel on kaelad kanged üles vahtimisest. Oravapojad meenutavad kangesti kassipoegi, nende mängud ja liikumine on väga sarnased. Vaatame mis saab nädala pärast, loodetavasti suudame pojukesed kasside küüntest eemale hoida. Või vastupidi. Veebikaamerat kahjuks ei jõua muude tegemiste kõrvalt üles panna.

Kui pole põhjust

2009-03-12T11:59:00.003+02:00

Käes on järjekordne sadadest supermarketi külastustest. Sedapuhku koos peremehe ja -naisega. Suur ruum ja kerge eksida. Sõidame ostukäruga ringi. Kaupa on meeletult. Riiulid venivad perspektiivis kaugusse. Istun ostukärus. Käru tõukab peremees, seesama kellega juba aastaid elamist jagatud. Pööran pead ja vaatan ringi.
Nagu teada, ajavad loomaomanikud oma lemmikutega (see tähendab minuga) juttu. Peremees, kaotanud perenaise silmist, ütleb minu poole vaadates omaette:”Kassike-kassike, kuhu küll meie perenaine on kadunud?” Sõidame veel paar meetrit edasi, kui pea üles tema poole keeran ja talle otsa vaatan. Siis avan oma pisikese suu, ajan natuke torru ja ütlen:”Ma ei tea.”
Peremees muutub kõndivaks soolasambaks. Siis peatub ja küsib hämmeldunult:”Kassike-kassike, kas sa oled kogu see aeg rääkida osanud? Miks sa siis varem pole rääkinud?”
Mina vaatan talle otsa, ajan oma pisikese suu jälle torru ja kostan:”Pole põhjust olnud.”

Kamikaze

Suur Kass 10!

2009-02-16T12:36:00.002+02:00

Tants toidulaua ümber

2007-04-21T12:16:00.001+03:00

Tänaseks on kasside toidulaualt kadunud kõik tööstuslikud kuivtoidud. Kord nädalas lippan Balta turule, et kassidele suur laar head-paremat koju tassida. Menüüvahetuse tingisid terviseprobleemid. Viimased kuud ongi kulunud enda harimiseks ning kasside harjutamiseks uue (toor- ja kodu)toiduga. Kassid olid küll alguses hämmastuses, et miks enam süüa ei anta, kuid Menu Foods'i viimaste uudiste valguses on minul küll süda kergem. Uue menüü tulemused on juba näha-tunda. Nanal, kes on vahelduva eduga oksendanud välja nii odavaid kui kõige kallimaid pakitoite, püsib toit kenasti sees. Ja peale liivakastis käimist ei haise enam terve elamine. Temaga suuremaid muresid ei olegi olnud, karv läigib ja vorm on hea. Vincent, krõbinasõltlane, on saavutanud peale uuele toidule üleminekut ontliku saleda taljejoone. Kohe mõnus vaadata! Vincent on nimelt õgard ja juba pooleaastaselt kogunes talle polster ümber kõhu. Lisaks tekitas kuivtoit talle esimesel eluaastal kõhulahtisust. Pidevad jamad päädisid hiljuti ühe pärakupauna umbe ja põletikku minekuga. Kamikazele aga enam lihtsalt ei tohigi anda kuivtoitu mõned kuud tagasi diagnoositud neerupuudulikkuse tõttu. Kami sööb kodutoitu hea meelega ning tundub olevat õnnelik, et ei pea enam neid maitsetuid küpsiseid krõbistama.

Veidrustest rääkides

2006-11-25T01:37:00.001+02:00

Tšekkige järgi, milleks mutiaugud tegelikult mõeldud on!

Veidrik

2006-11-24T21:48:00.000+02:00

Veidrik, nooruk, mürakas jne. Noor, suur ja veider on Vincent muidugi. 8-kuuselt 5,5 kilo! No nüüd siis on ta dieedil. Kaal on langenud 5,3 peale, naljanumber :) Näitusel muidugi mainiti kohe ära. Korraliku arvustuse sai mõlemal kohtunikult - paks ja kuri. No kuri muidugi mitte, aga eks ta suhises seal omajagu. Vincent on tegelikult hästi leplik, temaga saab ilusti arstil ja vannis käidud, ilma mingisuguse tõrkumiseta. No ja siis need kobad, mida ta harrastab, ajavad ikka naerma, ja mitte vähe. No näiteks pani ta maal täiel kiirusel peaga vastu puud. Ja siis jäi aknalaual magama ning prantsatas sealt täies ilus (kaalus?) alla. Ja kõige selle juures on hääl tal eriti kaeblik ja õrn. Selle peale lihtsalt peab iga kümne minuti järel minema vannituppa ja kraani lahti keerama, et tegelane saaks värsket vett juua. Nagu nüüdki!

Kassiluule

2006-10-08T21:13:00.000+03:00

Ja nüüd tänane harjutus muukeelsetele:

Ütlesin ma näu
Ütlesid sa näu
Ütles tema näu
Ütlesime näu
Ütlesite näu
Ütlesid nad näu

Tänaseks kõik, palun korrata omaette, homme on kontrolltöö.

Täna ma proovin...

2006-09-30T18:12:00.002+03:00

...akent läbistada. Alustuseks võtan sisse oma parima isteasendi. Just nagu telerist teate - kass, vaarao, püramiid ja Discovery Channel. Hingan sügavalt sisse ja siis vaikse suhinaga välja. Käpad on tugevalt aknalauale toetatud. Seda, mis nüüd kohe algab, ei reeda ei sabaots, ei vurrukarv. Hea küll, sabaots ei loe. Purran veel kontrolliks kurgust põgusa kurru ja lasen ninast läbi kvartali viimase tunni lõhnauudised. See hetk üha läheneb ja surun vaevu alla sisemise värina. Fikseerin täpselt pea asendi akna suhtes. Silmad pooles vinnas, on pinge tõusmas haripunktini. Mõne hetke pärast vallandumas mus see, kelleks olen sündinud. Ning siis - teravdan äkitselt pilgu ja puurin. Kõrvalekaldumatult ja täpselt. Teemantterava pilguga. Otse läbi klaasi.

Kamikaze

Kolm kassi ja beebi

2006-07-09T15:03:00.000+03:00

Uue pereliikme majjatulekuga on kõikidel tuttavatel tekkinud küsimus, et kuidas siis ikka kassid titasse suhtuvad? Ja seejärel kuulen hirmu- ja õuduslugusid sellest, kuidas kassid imikuid lämmatavad ja nende voodisse kusevad. No ma ei tea, kas meil on mingid eriliselt intelligentsed kassid (irw) või siis eriliselt küündimatud, aga midagi sellist pole veel küll juhtunud. Alguses nad kartsid last, nüüd (kaks nädalat on kulunud sünnitusmajast tulekust) hoiavad pigem eemale. Kui laps kisab, siis Nana & Vincent lähevad peitu ning Kamikaze muutub isalikult murelikuks. Mul on kuri kahtlus, et lapse esimene sõna saab olema "kass".

Aime

Blurridest

2006-06-13T01:26:00.000+03:00

Miljoneist blogidest on alati alati parimad kassiblogid - blurrid. Kassidel on täpselt selge, kuidas asjad käivad. Kel veab, see teab. Liigset pingutust selleks pole vaja.
Alati on tähtsal kohal nurr. Selle taktis vibreerivad bitid ja baidid rahumeeli. Teadlased on tõestamas nurri sobilikkust viirusetõrjeks. Nurr on maailmarahu ja imerohi. Nurrugem ...

Kamurr.

Please meet Vincent!

2006-06-13T00:43:00.000+03:00

Lemmikiga - viis ja pool kuud.
Lemmikkaal- 3,8 kilo puhast isast kassiilu.
Lemmiksõber - Nana.
Lemmiktoit - Suure Kassi toit.
Lemmikjook - vesi (see mis vetsupotis).
Lemmikkoht - õunapuu otsas.
Lemmiksaade - jalgpall.
Lemmikbänd - kassikoor.
Lemmikputukas - igasugune putukas.
Lemmikjooks - nöör hambus.
Lemmikmees - kalamees.
Lemmiknaine - lüpsja.
Lemmiklemmik - ise.

Suhted Vol 2

2006-05-21T23:41:00.000+03:00

Neile, kes lugesid eelmist postitust, teadmiseks - Nana on Vincentiga leppinud! Veelgi enam, neist on saanud lahutamatud sõbrad. Ja enamgi veel, Nana otsustas oma peagi viiekuuseks saavat poega edasi imetada. Kamikaze vaatab toimuvat stoilise rahuga pealt.

Aime

Suhted

2006-05-15T20:37:00.000+03:00

Kuidas teha Nanale selgeks, et Vincent ei taha teda tappa? Ega ei teegi. Kahjuks. Aga siiski on asi paremuse poole hakanud minema. Juba pannakse ninad kokku ja nuhutatakse üksteist, aeg-ajalt ajavad üksteist taga ka. Limpsitakse samuti, seda eriti õhtupäikeses voodil lamades, sest siis on kuumus meeled segi ajanud.
Kamikaze ja Vincenti suhe on igati ootuspärane. Vincent austab Kamikazet ja see omakorda ei väsi näitamast, kes on majas peremees. Saavad omavahel väga hästi läbi.
Suured kassid (Nana & Kami) siiski ei korva Vincentile omaealist mängukaaslast (loe: Vikingit), sest nad lihtsalt ei viitsi nii palju ringi sebida kui üks kassipoeg tahab. Seega, kui keegi tahab teada, kas võtta kahe vanema kassi kõrvale üks või kaks noort kassi, siis minu soovitus oleks - neli on parem kui kolm.

Aime

Viking Grey Silk

2006-04-20T13:35:00.000+03:00

26.12.2005-18.04.2006

Elu koos seitsme kassiga...

2006-03-30T01:26:00.000+03:00

... pole kerge. Viking (temast ma juba kirjutasin) on jube kisakõri, lisaks topib ta end kogu aeg Kamikazele nina alla, mispeale see käpaga lajatab, susiseb ja oma laealusesse kappi peitub. Vincent oskas end natuke vigaseks kukkuda, tema lonkas eile. Tundub, et on kerge põrutus. Victorio on kassipoegadest kõige rahulikuma loomuga ning hästi mõistlik, ainult aegajalt riputab ajud varna ja läheb lollustega kaasa. Tüdrukutest Vega on väga jutukas, suur süleloom ja nurruja. Veronica on ujedam ja vaiksem, kuid väärika olemisega, nagu kaunitarile kohane. Nana on veel üllatavalt tolerantne poegade suhtes. Viis kolmekuust poega panevad aga hooldava personali närvivapustuse äärele. No mis ma oskan kosta, ise tahtsin, ise kannatan. Rõõmu on nendest ikka ka!

Aime

Sini-must-valge

2006-02-27T00:28:00.000+02:00

Pingviinide paraad!
Õigusega kutsutakse seda presidendi vastuvõtu värki niiviisi! Nimetus auga ära teenitud! Pingviinide vabariik!
Ja mitte ainsamat korralikku kassi! Kass peaks olema Eesti Vabariigi vapiloom! Ja mitte suvaline kass, vaid vene sinine. Kui lühimõistuslikud pole veel märganud, siis on sellest ainult vurrukarva kaugusel vene sini-must-valge!

Meile pole vajalik tuumapomm, vaid nõtke samm ja glamuur! Te kujutage! See on maailmalava! See on Nokia!

Teie Kamident

Karusündroom

2006-02-19T16:09:00.000+02:00

Inimeste näol on tegemist äärmiselt ebatäiusliku faunaga. Lisaks naeruväärt füüsilisele ebafunktsionaalsusele on neil ka nupu all midagi tihtilugu lahti. Nad küsivad vahel omaette või omavahel:
"Mis kass on?!"
Pange tähele, et kasse samal ajal läheduses pole.

Tegemist võib-olla muteerunud raskekujulise Karupuudulikkuse sündroomiga, mida esimest korda märgati Kati nimelisel inimlapsel.

Kamikaator

Nu pogodi

2006-02-17T00:59:00.000+02:00

Urh, mina olen Nana.
Mulle vahel teeb nii-niiväga muret, kui mind blondiks hüütakse. Aga ise olen ma suursugune! Nii seest kui väljast. Siniverelised miiaurrruulivad!

Ja mulle meeldib kangesti, kui telekast tuleb minu laul. Kõigepealt hüppavad ekraanile Volk ja Zajats ja siis ta tuleb:
http://www.rusmidi.com/get.php?f=nu_pogodi.mid
Naa-naa-naa-naa-naa-nan-naa-nan-nan-nan-naaaa....

Linnuvabriku kass

2006-02-16T15:02:00.000+02:00

Mispärast küll mind vahepeal kantpeaks hüütakse? Kas mu madala soengu pärast? Ma ju seda ise ei lõiganud aga olen rahul, eriti kui vaadata neid pärsia pulste.
Kahejalgseil on kõvasti vedanud, et neil üle kere karvad ei kasva. Kaua neil endil soengu tegemine võtaks? Mjähiii!!!
Ainuke, mis kantpeaks nimetamisele rõõmsama tooni annab, on see, et kandid olevat Linnuvabrikuga seotud.
Linnuvabrik! Mu kaasat võib kutsuda hiirevabrikuks, sest ta toodab hiirtest eluks vajalikke komponente. Kõhus loomulikult.
Niiet linnud kui märksa tabamatumad seedetraktistid lisaksid mulle kindlasti respekti - Respect.

Ja eeskujulik Linnuvabriku tegelane võiks presidendi käest ordeni saada. Kanapasa.

Tiiuuiiuu Kami.

Pesamuna

2006-01-27T15:30:00.000+02:00

Väike Viking (nii ma nimetasin pesakonna kõige väiksema poisi) on jube tülinorija, tuleb välja. Ise kõige pisem, aga arvab, et kena (uskumatult kaunis ilme on sellel pojal) näo pärast antakse talle kõik andeks. Sees on tal vist Duracelli aku, igatahes energiat on tal küll ja ülegi veel. Unekottidest õed-vennad lööb hetkega üles, vajutades kihvad teisele p..... Häält pruugib ta ka igal võimalikul juhul. Sellest kassist saab raudselt sülekass, vaevalt oli ta käima õppinud, kui juba tuli ja nõudis sülle. Loodetavasti on uus peremees tema vääriline.
Aime.

Kõrgustesse pürgimine

2006-01-23T14:12:00.000+02:00

Täna said kassipojad neli nädalat vanaks. Roomavad magamistoas ringi, mujale veel ei kipu. Üldiselt toimub mingi suundumine ülespoole kõikvõimalikku materjali pidi. Kardinad said eile päästetud. Üldine lemmik on punutud korvsahtlitega riiul. Riidestange pealt tuleb ka pikemad riided kappi paigutada. Varsti hakkab voodis kitsas. Kamikaze jaoks on viis pätakat ülimalt tülikad elemendid, keda tuleb korralekutsumiseks aeg-ajalt käpaga sudida.
Aime.

Külm või kuum

2006-01-15T02:34:00.000+02:00

Totter, et selline arutlus võib üldse kõne alla tulla. Kahejalgsed nökerdasid köögis valge kasti kallal, mis vahepeal mõtetult mühiseb. Olevat gaasikatel. Üks kahejalgseist tilkus ja võdises. Prrr...vesi...
No ja rääkisid, et ma pidavat sel öösel teki alla pugema, et mul mõnus oleks.
Kes teab, kes teab. Vahepeal nad mind armastavad, vahepeal justkui olen "takjas". Ma tean, et see on rohttaim, aga abivahendina karvapallide väljastamisel pole see parim lahendus. Bonnie Tyler on vist seda söönud. Tegelikult ruulib muru. Muru, muru, kullanmuru, nagu ütles üks soome emane mulle. Karvapallid tulevat rohekaskuldsed.
Teie, ah no ei, omaenese Kami-kurr.

Täna kapis - Kamikaze küünekraap.

2006-01-07T20:16:00.000+02:00

See suurem ja isast lehkav kahejalgne tegi täna pisut nägusid, kuid soostus siiski kummarduma. Et ma saaksin siis tema turjalt laekappi hüpata. Kraanikausiäärne külm metallrada on liialt libe ja kitsas korralikuks äratõukeks.

Kui keegi veel ei tea, siis on kapis üks pesa, mis on õdusalt pehme. Ja lae all on sõbralik temperatuur. No kahtlemata on kahejalgseil vedanud, kuna neil on ainult kaks tagakäppa külmas. Ülejäänud keha hoiavad nad osavalt tasakaalus püsti ja põrandast kõrgemal. Seega on mõistetav nende leige huvi tervenisti lae alla ronimise vastu.
Ja on ikka ülitobe neid kahel kargul taarumas näha. Neljajalgsed ruulivad!

Ahjaa, pesa. Mul käib nii palju mõtteid korraga peas, nende arusaadavalt ärarääkimine on omaette teema ja üleüldse - kui kassid tunduvad liiga keerukatena, siis see leht siin pole teie jaoks.

Pesa. Ta on seal kenasti lae all. Keegi seljas ei talla, saba peale ei astu ja seal on mõistlikult soe. Ämblikud käivad kahjuks harva, kuid kes neist granuleeritud küülikute kõrval ikka hoolib. Pealegi on maakodu ämblikud mõnusalt kopsakamad. Linna omad pruugivad teab mis E-sid ja säilitusaineid.

Igal lool on algus, keskpaik ja lõpp. Mõtisklen ja mõtisklen kauni vormi üle ja samas on siin lae all ikka mõnusalt palav ...Nurr...