Neljapäev, detsember 17, 2009

Tiinuse kulg

Arvestuse järgi on paaritusest kulunud neli nädalat ja Discol on külgedel "muhukesed" tunda. Liikumist veel muidugi pole näha. Kuna külmade ilmade tõttu on meil küte üsna pidevalt töös, veedab Disco oma päevi nagu kleebitult vannitoa põrandal. Ega teisedki kassid seda ära ei põlga ja õhtuse hambapesu ajal peab ennast sinna kasside vahele ära mahutama.
Laps täna küsis: "Millal Discol pojad tulevad?" Ega ta tegelikult ei saa aru, et "kuu aja pärast", tema ajaarvamine käib veel stiilis "see oli ammu-ammu" või "täna õhtul". Disco pesa on valmis tehtud ja lapsele selgitatud, et kui pojad seal sees, siis tema sinna pugeda ei saa ning poegadele peale ka ei tohi astuda. )=Sa9088 (väike vahepala Vincentilt, lootusetult klahvidel tallajalt). Raske on praegu ette kujutada, mis hakkab saama väikse lapse ja kassipoegadega. Aga küllap saame hakkama, ega me ju esimesed sellises koosluses elajad pole.

Esmaspäev, detsember 14, 2009

Taljejoon

Disco tiinus leiab tasapisi kinnitust. Taljejoon on muutumas täidlasemaks, kuigi suurt kõhtu veel pole. Disco ise on ülimalt rahuloleva moega. Eelmisel nädalal lisandus suur söögiisu ja seda tegi ta teatavaks uutmoodi kähiseva "häält-pole-ollagi" häälega. Kassipoegade eeldatav sünnikuupäev on 22. jaanuar, ametlik loovutusaeg oleks alates 16. aprillist.

Teisipäev, november 24, 2009

Nädal aega vaikust

Miskipärast kohe on nii, et kui Disco on kodus, siis teda jätkub kõikjale. Kogu aeg käib mingi sagimine ja sebimine. Teised kassid siis sebivad kaasa, igaüks omal moel. Disco on lihtsalt vitaalne tüüp. Nädal aega Sherifi juures oli hea puhkus meile ja teistele kassidele. Disco harjus Sherifi juures isegi koeraga. Nüüd on ta tagasi kodus, võõrad lõhnad küljes. Seega täna oli pesupäev. Nüüd lõhnab ta šampooni järgi, aga see variant on hulga parem kui võõra isase järgi lõhnata. Vincent on täiesti endast väljas, käib ja kahiseb Discole. Mis paaritusse puutub, siis keegi ei tea, mida Disco ja Sherif koos tegid. Kui üldse midagi tegid. Aga eks me siis nüüd kõik ootame. Loodetavasti Disco paisumist, mitte uut jooksuaega.

Esmaspäev, november 16, 2009

Sherif x Disco

Disco on nüüd ametlikult viidud Sherifi juurde. Väike pinge ka sees, sest preili otsustas mängida raskesti kättesaadavat. Aga muidu on kodus mõnus, keegi ei lõhu, laamenda ega jaura... Ootan põnevusega uudiseid Sherifi peremehelt. Sherif ise on selline noormees:

Reede, september 25, 2009

Oh, jooksuaeg, oh jooksuaeg, millal sina tuled

Disco paaritusasjad hakkavad vaikselt ilmet võtma. Nüüd kui puudu on veel isase näitusehinne, liiguvad mõtted tasapisi sellele, millal see paaritus aset võiks leida. Disco jooksuajad käivad nagu kuuvarjutused. Lootus siiski on, et hiljemalt jõulude ajal ta laulma hakkab.

Neljapäev, september 10, 2009

Valgust läbikumavad kõrvad


Siin on hästi näha üks tõugu iseloomustav omadus. Pildil on Disco soojendamas end ühel märtsikuisel pärastlõunal, kui päike juba aknast sisse piilub. Meie neljast kassist kaks erinevad teistest selle poolest, et nad naudivad tohutult soojust. Need on Kamikaze ja Disco. Talved mööduvad neil suuremalt jaolt radiaatori kõrval (Kamikaze) või peal (Disco). Maakodu kamina ääres lösutavalt Discolt mõõtsime me lasertermomeetriga 74 kraadi!

Üks jäi


Sellest oravapesakonnast jäi üks meie juurde, teised ilmselt liikusid edasi, mets on suur ja lai ning söögipoolist jätkub kõvasti.

Kolmapäev, mai 20, 2009

Nagu kassipojad


Meil viimasel ajal poegi sündinud ei ole, kuid see-eest saime omale “asenduspojad”. Maakodu piiritajate pesakasti on end elama sättinud oravad ja järelkasvu soetanud. Sobivasti on nad valinud selle puu pesakasti, mis asub täpselt meie grillinurgas. Saab süüa ja “telekat vaadata”. Kassidel on kaelad kanged üles vahtimisest. Oravapojad meenutavad kangesti kassipoegi, nende mängud ja liikumine on väga sarnased. Vaatame mis saab nädala pärast, loodetavasti suudame pojukesed kasside küüntest eemale hoida. Või vastupidi. Veebikaamerat kahjuks ei jõua muude tegemiste kõrvalt üles panna.

Neljapäev, märts 12, 2009

Kui pole põhjust

Käes on järjekordne sadadest supermarketi külastustest. Sedapuhku koos peremehe ja -naisega. Suur ruum ja kerge eksida. Sõidame ostukäruga ringi. Kaupa on meeletult. Riiulid venivad perspektiivis kaugusse. Istun ostukärus. Käru tõukab peremees, seesama kellega juba aastaid elamist jagatud. Pööran pead ja vaatan ringi.
Nagu teada, ajavad loomaomanikud oma lemmikutega (see tähendab minuga) juttu. Peremees, kaotanud perenaise silmist, ütleb minu poole vaadates omaette:”Kassike-kassike, kuhu küll meie perenaine on kadunud?” Sõidame veel paar meetrit edasi, kui pea üles tema poole keeran ja talle otsa vaatan. Siis avan oma pisikese suu, ajan natuke torru ja ütlen:”Ma ei tea.”
Peremees muutub kõndivaks soolasambaks. Siis peatub ja küsib hämmeldunult:”Kassike-kassike, kas sa oled kogu see aeg rääkida osanud? Miks sa siis varem pole rääkinud?”
Mina vaatan talle otsa, ajan oma pisikese suu jälle torru ja kostan:”Pole põhjust olnud.”

Kamikaze

Esmaspäev, veebruar 16, 2009

Suur Kass 10!