reede, juuli 16, 2010

Õnnesoovid!

Eile sain toreda uudise Soleili omanikult, Soleil sai nimelt kuus (!) poega. Arvestades Soleili vanust esimese pesakonna jaoks, eelnevaid ebaõnnestunud paaritusi ja omaniku suurt soovi saada endale Soleili järglane, on see lausa suurepärane uudis. Igal juhul palju õnne Enele ja Kallele ning palju kannatust pisikeste siniste üleskasvatamisel!

teisipäev, juuli 13, 2010

Puhkus

Ligi aastane "pesakonna projekt" on nüüd läbi ja kassipojad on lõpuks kõik omale uue kodu leidnud. Algas ju pesakonna planeerimine eelmise suve lõpus, ettevalmistused said tehtud oktoobris-novembris ning pesakond kasvas kevadel. Nüüd puhkame. Mõnuga. Oma kassid harjuvad tavapärase laisa rutiiniga, mille Totoro täiesti segi keeras enne kolimist uude koju. Totoroga aga olen näitusel 15. augustil.

kolmapäev, juuni 16, 2010

Caesar 7!


Väikese Muumimaa perereisi raames sai eelmisel nädalavahetusel tehtud visiit Turkusse Caesarit vaatama. Caesar on minu teise pesakonna kassipoeg, kes läks elama Soome. Viimati nägingi teda siis viiekuusena, kui ta Tallinnast koos uue peremehega lahkus. Praegu on Caesar reibas poiss ja täie tervise juures. Täna saab see pesakond 7-aastaseks. Täname pererahvast meeldiva vastuvõtu eest ja soovime palju õnne Caesarile ja tema õdedele Constance'le, Connie'le, Cookie'le ja Cornflake'ile!

teisipäev, juuni 08, 2010

Suur suvi käes...

... võililled on ära õitsenud, aga Totu mõnuleb ikka veel meie juures. Kui meil oleks valida üks kass meie nelja täiskasvanud kassi ja Totoro seast, siis valik langeks pikemalt kõhklemata Totorole. Ja seda mitte välimuse pärast, vaid iseloomu tõttu. Ja et asi oleks ametlik, siis veelkord: Totoro otsib uut kodu!

neljapäev, mai 13, 2010

Totoro kevadelõhna nuusutamas

Ainult võililled ei õitse veel...

teisipäev, mai 04, 2010

Agility

Käisin eile koos Discoga proovimas agility't. Kohale jõudes tegi Disco maneezhiruumile oma 20 tiiru peale ja istus seejärel ukse ette maha, et noh, kas välja ka saab? Ja sinna ta enam-vähem ka jäi, vahepeal tegi uuesti paar tiiru ruumile peale, justkui kontrollimaks, ega kuskile seina sisse uut ust pole tekkinud. Treener Anna takseeris teda mõnda aega ja keeras siis Disco soovid enda kasuks. Ta pani tõkke ukse ja Disco vahele nii, et ukseni jõudmiseks pidi Disco sealt tõkkest üle hüppama. Ja hüppas ka. Isegi kahest tõkkest. Ja pärast veel ringist ka läbi. Ise oli muidugi sellise näoga, et "hea küll, eks ma siis jalutan siit üle, aga siis lähme õue, eks?". Kaasa saime harjutusi ja nippe kodus proovimiseks.

esmaspäev, aprill 26, 2010

Totu

reede, aprill 23, 2010

Otsin Totorole kodu

See postitus on osaliselt ajendatud soovist leida aretuspotensiaaliga isasele kassipojale Totorole uut kodu, kuid samuti üldpildist, mis on kerkinud aastate jooksul otsides oma kassipoegadele uusi kodusid. Enamus minu kassipoegi elavad lemmikutena uutes kodudes, nad ei saa poegi ega käi näitustel. Ja ma olen sellega väga rahul. Esmatähtis on alati hea hoolitsus kassi eest. Kuid aeg-ajalt sünnib pesakonnas selline poeg, keda oleks patt müüa ainult lemmikuks, kellel on eeldusi saavutada näitustel häid tulemusi ja anda oma poegadele edasi oma häid iseloomu- ja väliseid omadusi. Ja mina näen neid omadusi Totoros. Seega ma otsin Totorole sellist omanikku, kes oleks natuke huvitatud tema näitustel osalemisest ning nõus sellega, et Totu tulevikus mõned pojad saab.
Tõu arengule tuleb suureks kasuks, kui kasvatajad saavad kasutada isaseid kasse paarituseks kasvõi ühegi korra, soovitavalt võiks igal aretuskõlbulikul isasel olla kuni kolm pesakonda, paljudel isastel on isegi rohkem. Üldine arusaam on, et aretuskassi pidamine on midagi üle mõistuse käivat, et neid tuleb toita eritoitudega ning suhtuda neisse kuidagi eriliselt või isegi distantsilt. Igasuguseid arvamusi on ette tulnud. Tegelikult on loomapidamise eelduseks soov ja valmisolek tema eest hoolitseda. Selleks aja leidmine, toidu, liivakasti ja mänguasjade valik on ainult tehnilised detailid, mille suhtes saab alati nõu küsida, kui oma mõistus enam peale ei hakka.

reede, aprill 09, 2010

Kami ja tema saba

Kamikaze armastab meil hullupööra keedetud heiki. Istub alati gaasipliidi kõrval ja ootab, kuni kala keenuks saab. See juhtus juba mõned aastad tagasi, keetsin ükskord kala ja ise lugesin samal ajal lehte köögis. Järsku tunnen kärsakat. Mõtlen, et imelik natuke, juuksed ju ei saanud sattuda leegi sisse, ma olin paar meetrit eemal pliidist. Loen edasi, kärsakas ikka püsib. Lõpuks taipasin vaadata, Kamikaze vonksutas saba pliidi kõrval ja paras tükk sabakarvu oli ära põlenud. Tema ise ei teinud teist nägugi. Pärast käis tükk aega pruuni kõrbenud sabaga ringi.

Jõhvika šarlott