laupäev, november 25, 2006

reede, november 24, 2006

Veidrik

Veidrik, nooruk, mürakas jne. Noor, suur ja veider on Vincent muidugi. 8-kuuselt 5,5 kilo! No nüüd siis on ta dieedil. Kaal on langenud 5,3 peale, naljanumber :) Näitusel muidugi mainiti kohe ära. Korraliku arvustuse sai mõlemal kohtunikult - paks ja kuri. No kuri muidugi mitte, aga eks ta suhises seal omajagu. Vincent on tegelikult hästi leplik, temaga saab ilusti arstil ja vannis käidud, ilma mingisuguse tõrkumiseta. No ja siis need kobad, mida ta harrastab, ajavad ikka naerma, ja mitte vähe. No näiteks pani ta maal täiel kiirusel peaga vastu puud. Ja siis jäi aknalaual magama ning prantsatas sealt täies ilus (kaalus?) alla. Ja kõige selle juures on hääl tal eriti kaeblik ja õrn. Selle peale lihtsalt peab iga kümne minuti järel minema vannituppa ja kraani lahti keerama, et tegelane saaks värsket vett juua. Nagu nüüdki!

pühapäev, oktoober 08, 2006

Kassiluule

Ja nüüd tänane harjutus muukeelsetele:

Ütlesin ma näu
Ütlesid sa näu
Ütles tema näu
Ütlesime näu
Ütlesite näu
Ütlesid nad näu

Tänaseks kõik, palun korrata omaette, homme on kontrolltöö.

laupäev, september 30, 2006

Täna ma proovin...

...akent läbistada. Alustuseks võtan sisse oma parima isteasendi. Just nagu telerist teate - kass, vaarao, püramiid ja Discovery Channel. Hingan sügavalt sisse ja siis vaikse suhinaga välja. Käpad on tugevalt aknalauale toetatud. Seda, mis nüüd kohe algab, ei reeda ei sabaots, ei vurrukarv. Hea küll, sabaots ei loe. Purran veel kontrolliks kurgust põgusa kurru ja lasen ninast läbi kvartali viimase tunni lõhnauudised. See hetk üha läheneb ja surun vaevu alla sisemise värina. Fikseerin täpselt pea asendi akna suhtes. Silmad pooles vinnas, on pinge tõusmas haripunktini. Mõne hetke pärast vallandumas mus see, kelleks olen sündinud. Ning siis - teravdan äkitselt pilgu ja puurin. Kõrvalekaldumatult ja täpselt. Teemantterava pilguga. Otse läbi klaasi.

Kamikaze

pühapäev, juuli 09, 2006

Kolm kassi ja beebi

Uue pereliikme majjatulekuga on kõikidel tuttavatel tekkinud küsimus, et kuidas siis ikka kassid titasse suhtuvad? Ja seejärel kuulen hirmu- ja õuduslugusid sellest, kuidas kassid imikuid lämmatavad ja nende voodisse kusevad. No ma ei tea, kas meil on mingid eriliselt intelligentsed kassid (irw) või siis eriliselt küündimatud, aga midagi sellist pole veel küll juhtunud. Alguses nad kartsid last, nüüd (kaks nädalat on kulunud sünnitusmajast tulekust) hoiavad pigem eemale. Kui laps kisab, siis Nana & Vincent lähevad peitu ning Kamikaze muutub isalikult murelikuks. Mul on kuri kahtlus, et lapse esimene sõna saab olema "kass".

Aime

teisipäev, juuni 13, 2006

Blurridest

Miljoneist blogidest on alati alati parimad kassiblogid - blurrid. Kassidel on täpselt selge, kuidas asjad käivad. Kel veab, see teab. Liigset pingutust selleks pole vaja.
Alati on tähtsal kohal nurr. Selle taktis vibreerivad bitid ja baidid rahumeeli. Teadlased on tõestamas nurri sobilikkust viirusetõrjeks. Nurr on maailmarahu ja imerohi. Nurrugem ...

Kamurr.

Please meet Vincent!




Lemmikiga - viis ja pool kuud.
Lemmikkaal- 3,8 kilo puhast isast kassiilu.
Lemmiksõber - Nana.
Lemmiktoit - Suure Kassi toit.
Lemmikjook - vesi (see mis vetsupotis).
Lemmikkoht - õunapuu otsas.
Lemmiksaade - jalgpall.
Lemmikbänd - kassikoor.
Lemmikputukas - igasugune putukas.
Lemmikjooks - nöör hambus.
Lemmikmees - kalamees.
Lemmiknaine - lüpsja.
Lemmiklemmik - ise.

pühapäev, mai 21, 2006

Suhted Vol 2

Neile, kes lugesid eelmist postitust, teadmiseks - Nana on Vincentiga leppinud! Veelgi enam, neist on saanud lahutamatud sõbrad. Ja enamgi veel, Nana otsustas oma peagi viiekuuseks saavat poega edasi imetada. Kamikaze vaatab toimuvat stoilise rahuga pealt.

Aime

esmaspäev, mai 15, 2006

Suhted

Kuidas teha Nanale selgeks, et Vincent ei taha teda tappa? Ega ei teegi. Kahjuks. Aga siiski on asi paremuse poole hakanud minema. Juba pannakse ninad kokku ja nuhutatakse üksteist, aeg-ajalt ajavad üksteist taga ka. Limpsitakse samuti, seda eriti õhtupäikeses voodil lamades, sest siis on kuumus meeled segi ajanud.
Kamikaze ja Vincenti suhe on igati ootuspärane. Vincent austab Kamikazet ja see omakorda ei väsi näitamast, kes on majas peremees. Saavad omavahel väga hästi läbi.
Suured kassid (Nana & Kami) siiski ei korva Vincentile omaealist mängukaaslast (loe: Vikingit), sest nad lihtsalt ei viitsi nii palju ringi sebida kui üks kassipoeg tahab. Seega, kui keegi tahab teada, kas võtta kahe vanema kassi kõrvale üks või kaks noort kassi, siis minu soovitus oleks - neli on parem kui kolm.

Aime

neljapäev, aprill 20, 2006

Viking Grey Silk

26.12.2005-18.04.2006

neljapäev, märts 30, 2006

Elu koos seitsme kassiga...

... pole kerge. Viking (temast ma juba kirjutasin) on jube kisakõri, lisaks topib ta end kogu aeg Kamikazele nina alla, mispeale see käpaga lajatab, susiseb ja oma laealusesse kappi peitub. Vincent oskas end natuke vigaseks kukkuda, tema lonkas eile. Tundub, et on kerge põrutus. Victorio on kassipoegadest kõige rahulikuma loomuga ning hästi mõistlik, ainult aegajalt riputab ajud varna ja läheb lollustega kaasa. Tüdrukutest Vega on väga jutukas, suur süleloom ja nurruja. Veronica on ujedam ja vaiksem, kuid väärika olemisega, nagu kaunitarile kohane. Nana on veel üllatavalt tolerantne poegade suhtes. Viis kolmekuust poega panevad aga hooldava personali närvivapustuse äärele. No mis ma oskan kosta, ise tahtsin, ise kannatan. Rõõmu on nendest ikka ka!

Aime

esmaspäev, veebruar 27, 2006

Sini-must-valge

Pingviinide paraad!
Õigusega kutsutakse seda presidendi vastuvõtu värki niiviisi! Nimetus auga ära teenitud! Pingviinide vabariik!
Ja mitte ainsamat korralikku kassi! Kass peaks olema Eesti Vabariigi vapiloom! Ja mitte suvaline kass, vaid vene sinine. Kui lühimõistuslikud pole veel märganud, siis on sellest ainult vurrukarva kaugusel vene sini-must-valge!

Meile pole vajalik tuumapomm, vaid nõtke samm ja glamuur! Te kujutage! See on maailmalava! See on Nokia!

Teie Kamident

pühapäev, veebruar 19, 2006

Karusündroom

Inimeste näol on tegemist äärmiselt ebatäiusliku faunaga. Lisaks naeruväärt füüsilisele ebafunktsionaalsusele on neil ka nupu all midagi tihtilugu lahti. Nad küsivad vahel omaette või omavahel:
"Mis kass on?!"
Pange tähele, et kasse samal ajal läheduses pole.

Tegemist võib-olla muteerunud raskekujulise Karupuudulikkuse sündroomiga, mida esimest korda märgati Kati nimelisel inimlapsel.


Kamikaator

reede, veebruar 17, 2006

Nu pogodi

Urh, mina olen Nana.
Mulle vahel teeb nii-niiväga muret, kui mind blondiks hüütakse. Aga ise olen ma suursugune! Nii seest kui väljast. Siniverelised miiaurrruulivad!

Ja mulle meeldib kangesti, kui telekast tuleb minu laul. Kõigepealt hüppavad ekraanile Volk ja Zajats ja siis ta tuleb:
http://www.rusmidi.com/get.php?f=nu_pogodi.mid
Naa-naa-naa-naa-naa-nan-naa-nan-nan-nan-naaaa....

neljapäev, veebruar 16, 2006

Linnuvabriku kass

Mispärast küll mind vahepeal kantpeaks hüütakse? Kas mu madala soengu pärast? Ma ju seda ise ei lõiganud aga olen rahul, eriti kui vaadata neid pärsia pulste.
Kahejalgseil on kõvasti vedanud, et neil üle kere karvad ei kasva. Kaua neil endil soengu tegemine võtaks? Mjähiii!!!
Ainuke, mis kantpeaks nimetamisele rõõmsama tooni annab, on see, et kandid olevat Linnuvabrikuga seotud.
Linnuvabrik! Mu kaasat võib kutsuda hiirevabrikuks, sest ta toodab hiirtest eluks vajalikke komponente. Kõhus loomulikult.
Niiet linnud kui märksa tabamatumad seedetraktistid lisaksid mulle kindlasti respekti - Respect.

Ja eeskujulik Linnuvabriku tegelane võiks presidendi käest ordeni saada. Kanapasa.

Tiiuuiiuu Kami.

reede, jaanuar 27, 2006

Pesamuna

Väike Viking (nii ma nimetasin pesakonna kõige väiksema poisi) on jube tülinorija, tuleb välja. Ise kõige pisem, aga arvab, et kena (uskumatult kaunis ilme on sellel pojal) näo pärast antakse talle kõik andeks. Sees on tal vist Duracelli aku, igatahes energiat on tal küll ja ülegi veel. Unekottidest õed-vennad lööb hetkega üles, vajutades kihvad teisele p..... Häält pruugib ta ka igal võimalikul juhul. Sellest kassist saab raudselt sülekass, vaevalt oli ta käima õppinud, kui juba tuli ja nõudis sülle. Loodetavasti on uus peremees tema vääriline.
Aime.

esmaspäev, jaanuar 23, 2006

Kõrgustesse pürgimine

Täna said kassipojad neli nädalat vanaks. Roomavad magamistoas ringi, mujale veel ei kipu. Üldiselt toimub mingi suundumine ülespoole kõikvõimalikku materjali pidi. Kardinad said eile päästetud. Üldine lemmik on punutud korvsahtlitega riiul. Riidestange pealt tuleb ka pikemad riided kappi paigutada. Varsti hakkab voodis kitsas. Kamikaze jaoks on viis pätakat ülimalt tülikad elemendid, keda tuleb korralekutsumiseks aeg-ajalt käpaga sudida.
Aime.

pühapäev, jaanuar 15, 2006

Külm või kuum

Totter, et selline arutlus võib üldse kõne alla tulla. Kahejalgsed nökerdasid köögis valge kasti kallal, mis vahepeal mõtetult mühiseb. Olevat gaasikatel. Üks kahejalgseist tilkus ja võdises. Prrr...vesi...
No ja rääkisid, et ma pidavat sel öösel teki alla pugema, et mul mõnus oleks.
Kes teab, kes teab. Vahepeal nad mind armastavad, vahepeal justkui olen "takjas". Ma tean, et see on rohttaim, aga abivahendina karvapallide väljastamisel pole see parim lahendus. Bonnie Tyler on vist seda söönud. Tegelikult ruulib muru. Muru, muru, kullanmuru, nagu ütles üks soome emane mulle. Karvapallid tulevat rohekaskuldsed.
Teie, ah no ei, omaenese Kami-kurr.

laupäev, jaanuar 07, 2006

Täna kapis - Kamikaze küünekraap.

See suurem ja isast lehkav kahejalgne tegi täna pisut nägusid, kuid soostus siiski kummarduma. Et ma saaksin siis tema turjalt laekappi hüpata. Kraanikausiäärne külm metallrada on liialt libe ja kitsas korralikuks äratõukeks.

Kui keegi veel ei tea, siis on kapis üks pesa, mis on õdusalt pehme. Ja lae all on sõbralik temperatuur. No kahtlemata on kahejalgseil vedanud, kuna neil on ainult kaks tagakäppa külmas. Ülejäänud keha hoiavad nad osavalt tasakaalus püsti ja põrandast kõrgemal. Seega on mõistetav nende leige huvi tervenisti lae alla ronimise vastu.
Ja on ikka ülitobe neid kahel kargul taarumas näha. Neljajalgsed ruulivad!

Ahjaa, pesa. Mul käib nii palju mõtteid korraga peas, nende arusaadavalt ärarääkimine on omaette teema ja üleüldse - kui kassid tunduvad liiga keerukatena, siis see leht siin pole teie jaoks.

Pesa. Ta on seal kenasti lae all. Keegi seljas ei talla, saba peale ei astu ja seal on mõistlikult soe. Ämblikud käivad kahjuks harva, kuid kes neist granuleeritud küülikute kõrval ikka hoolib. Pealegi on maakodu ämblikud mõnusalt kopsakamad. Linna omad pruugivad teab mis E-sid ja säilitusaineid.

Igal lool on algus, keskpaik ja lõpp. Mõtisklen ja mõtisklen kauni vormi üle ja samas on siin lae all ikka mõnusalt palav ...Nurr...