reede, jaanuar 27, 2006

Pesamuna

Väike Viking (nii ma nimetasin pesakonna kõige väiksema poisi) on jube tülinorija, tuleb välja. Ise kõige pisem, aga arvab, et kena (uskumatult kaunis ilme on sellel pojal) näo pärast antakse talle kõik andeks. Sees on tal vist Duracelli aku, igatahes energiat on tal küll ja ülegi veel. Unekottidest õed-vennad lööb hetkega üles, vajutades kihvad teisele p..... Häält pruugib ta ka igal võimalikul juhul. Sellest kassist saab raudselt sülekass, vaevalt oli ta käima õppinud, kui juba tuli ja nõudis sülle. Loodetavasti on uus peremees tema vääriline.
Aime.

esmaspäev, jaanuar 23, 2006

Kõrgustesse pürgimine

Täna said kassipojad neli nädalat vanaks. Roomavad magamistoas ringi, mujale veel ei kipu. Üldiselt toimub mingi suundumine ülespoole kõikvõimalikku materjali pidi. Kardinad said eile päästetud. Üldine lemmik on punutud korvsahtlitega riiul. Riidestange pealt tuleb ka pikemad riided kappi paigutada. Varsti hakkab voodis kitsas. Kamikaze jaoks on viis pätakat ülimalt tülikad elemendid, keda tuleb korralekutsumiseks aeg-ajalt käpaga sudida.
Aime.

pühapäev, jaanuar 15, 2006

Külm või kuum

Totter, et selline arutlus võib üldse kõne alla tulla. Kahejalgsed nökerdasid köögis valge kasti kallal, mis vahepeal mõtetult mühiseb. Olevat gaasikatel. Üks kahejalgseist tilkus ja võdises. Prrr...vesi...
No ja rääkisid, et ma pidavat sel öösel teki alla pugema, et mul mõnus oleks.
Kes teab, kes teab. Vahepeal nad mind armastavad, vahepeal justkui olen "takjas". Ma tean, et see on rohttaim, aga abivahendina karvapallide väljastamisel pole see parim lahendus. Bonnie Tyler on vist seda söönud. Tegelikult ruulib muru. Muru, muru, kullanmuru, nagu ütles üks soome emane mulle. Karvapallid tulevat rohekaskuldsed.
Teie, ah no ei, omaenese Kami-kurr.

laupäev, jaanuar 07, 2006

Täna kapis - Kamikaze küünekraap.

See suurem ja isast lehkav kahejalgne tegi täna pisut nägusid, kuid soostus siiski kummarduma. Et ma saaksin siis tema turjalt laekappi hüpata. Kraanikausiäärne külm metallrada on liialt libe ja kitsas korralikuks äratõukeks.

Kui keegi veel ei tea, siis on kapis üks pesa, mis on õdusalt pehme. Ja lae all on sõbralik temperatuur. No kahtlemata on kahejalgseil vedanud, kuna neil on ainult kaks tagakäppa külmas. Ülejäänud keha hoiavad nad osavalt tasakaalus püsti ja põrandast kõrgemal. Seega on mõistetav nende leige huvi tervenisti lae alla ronimise vastu.
Ja on ikka ülitobe neid kahel kargul taarumas näha. Neljajalgsed ruulivad!

Ahjaa, pesa. Mul käib nii palju mõtteid korraga peas, nende arusaadavalt ärarääkimine on omaette teema ja üleüldse - kui kassid tunduvad liiga keerukatena, siis see leht siin pole teie jaoks.

Pesa. Ta on seal kenasti lae all. Keegi seljas ei talla, saba peale ei astu ja seal on mõistlikult soe. Ämblikud käivad kahjuks harva, kuid kes neist granuleeritud küülikute kõrval ikka hoolib. Pealegi on maakodu ämblikud mõnusalt kopsakamad. Linna omad pruugivad teab mis E-sid ja säilitusaineid.

Igal lool on algus, keskpaik ja lõpp. Mõtisklen ja mõtisklen kauni vormi üle ja samas on siin lae all ikka mõnusalt palav ...Nurr...