reede, juuli 16, 2010

Õnnesoovid!

Eile sain toreda uudise Soleili omanikult, Soleil sai nimelt kuus (!) poega. Arvestades Soleili vanust esimese pesakonna jaoks, eelnevaid ebaõnnestunud paaritusi ja omaniku suurt soovi saada endale Soleili järglane, on see lausa suurepärane uudis. Igal juhul palju õnne Enele ja Kallele ning palju kannatust pisikeste siniste üleskasvatamisel!

teisipäev, juuli 13, 2010

Puhkus

Ligi aastane "pesakonna projekt" on nüüd läbi ja kassipojad on lõpuks kõik omale uue kodu leidnud. Algas ju pesakonna planeerimine eelmise suve lõpus, ettevalmistused said tehtud oktoobris-novembris ning pesakond kasvas kevadel. Nüüd puhkame. Mõnuga. Oma kassid harjuvad tavapärase laisa rutiiniga, mille Totoro täiesti segi keeras enne kolimist uude koju. Totoroga aga olen näitusel 15. augustil.

kolmapäev, juuni 16, 2010

Caesar 7!


Väikese Muumimaa perereisi raames sai eelmisel nädalavahetusel tehtud visiit Turkusse Caesarit vaatama. Caesar on minu teise pesakonna kassipoeg, kes läks elama Soome. Viimati nägingi teda siis viiekuusena, kui ta Tallinnast koos uue peremehega lahkus. Praegu on Caesar reibas poiss ja täie tervise juures. Täna saab see pesakond 7-aastaseks. Täname pererahvast meeldiva vastuvõtu eest ja soovime palju õnne Caesarile ja tema õdedele Constance'le, Connie'le, Cookie'le ja Cornflake'ile!

teisipäev, juuni 08, 2010

Suur suvi käes...

... võililled on ära õitsenud, aga Totu mõnuleb ikka veel meie juures. Kui meil oleks valida üks kass meie nelja täiskasvanud kassi ja Totoro seast, siis valik langeks pikemalt kõhklemata Totorole. Ja seda mitte välimuse pärast, vaid iseloomu tõttu. Ja et asi oleks ametlik, siis veelkord: Totoro otsib uut kodu!

neljapäev, mai 13, 2010

Totoro kevadelõhna nuusutamas

Ainult võililled ei õitse veel...

teisipäev, mai 04, 2010

Agility

Käisin eile koos Discoga proovimas agility't. Kohale jõudes tegi Disco maneezhiruumile oma 20 tiiru peale ja istus seejärel ukse ette maha, et noh, kas välja ka saab? Ja sinna ta enam-vähem ka jäi, vahepeal tegi uuesti paar tiiru ruumile peale, justkui kontrollimaks, ega kuskile seina sisse uut ust pole tekkinud. Treener Anna takseeris teda mõnda aega ja keeras siis Disco soovid enda kasuks. Ta pani tõkke ukse ja Disco vahele nii, et ukseni jõudmiseks pidi Disco sealt tõkkest üle hüppama. Ja hüppas ka. Isegi kahest tõkkest. Ja pärast veel ringist ka läbi. Ise oli muidugi sellise näoga, et "hea küll, eks ma siis jalutan siit üle, aga siis lähme õue, eks?". Kaasa saime harjutusi ja nippe kodus proovimiseks.

esmaspäev, aprill 26, 2010

Totu

reede, aprill 23, 2010

Otsin Totorole kodu

See postitus on osaliselt ajendatud soovist leida aretuspotensiaaliga isasele kassipojale Totorole uut kodu, kuid samuti üldpildist, mis on kerkinud aastate jooksul otsides oma kassipoegadele uusi kodusid. Enamus minu kassipoegi elavad lemmikutena uutes kodudes, nad ei saa poegi ega käi näitustel. Ja ma olen sellega väga rahul. Esmatähtis on alati hea hoolitsus kassi eest. Kuid aeg-ajalt sünnib pesakonnas selline poeg, keda oleks patt müüa ainult lemmikuks, kellel on eeldusi saavutada näitustel häid tulemusi ja anda oma poegadele edasi oma häid iseloomu- ja väliseid omadusi. Ja mina näen neid omadusi Totoros. Seega ma otsin Totorole sellist omanikku, kes oleks natuke huvitatud tema näitustel osalemisest ning nõus sellega, et Totu tulevikus mõned pojad saab.
Tõu arengule tuleb suureks kasuks, kui kasvatajad saavad kasutada isaseid kasse paarituseks kasvõi ühegi korra, soovitavalt võiks igal aretuskõlbulikul isasel olla kuni kolm pesakonda, paljudel isastel on isegi rohkem. Üldine arusaam on, et aretuskassi pidamine on midagi üle mõistuse käivat, et neid tuleb toita eritoitudega ning suhtuda neisse kuidagi eriliselt või isegi distantsilt. Igasuguseid arvamusi on ette tulnud. Tegelikult on loomapidamise eelduseks soov ja valmisolek tema eest hoolitseda. Selleks aja leidmine, toidu, liivakasti ja mänguasjade valik on ainult tehnilised detailid, mille suhtes saab alati nõu küsida, kui oma mõistus enam peale ei hakka.

reede, aprill 09, 2010

Kami ja tema saba

Kamikaze armastab meil hullupööra keedetud heiki. Istub alati gaasipliidi kõrval ja ootab, kuni kala keenuks saab. See juhtus juba mõned aastad tagasi, keetsin ükskord kala ja ise lugesin samal ajal lehte köögis. Järsku tunnen kärsakat. Mõtlen, et imelik natuke, juuksed ju ei saanud sattuda leegi sisse, ma olin paar meetrit eemal pliidist. Loen edasi, kärsakas ikka püsib. Lõpuks taipasin vaadata, Kamikaze vonksutas saba pliidi kõrval ja paras tükk sabakarvu oli ära põlenud. Tema ise ei teinud teist nägugi. Pärast käis tükk aega pruuni kõrbenud sabaga ringi.

Jõhvika šarlott

esmaspäev, märts 29, 2010

esmaspäev, märts 22, 2010

Kassipoegade söögitabel kuni 8. elunädalani

Pange tähele, et kuivtoit on tabelis viimasena märgitud ning odavamaid konserve (Whiskas, Kitekat ja muud vastavad supermarketi toidud) ei ole siin üldse märgitud. Põhitoiduna saavad kassipojad kodu- ja toortoitu nagu meie oma kassidki, kuid olen harjutanud neid ka kommertstoite sööma. Tabelist nähtub, et Takara ja Totoro on valivamad kassipojad ning Tsume, Toshi ja Tora söövad meelsasti erinevaid toite. Tabel kindlasti täieneb veel. Kliki tabelil, et näha suuremalt.

neljapäev, märts 11, 2010

Kolmel käpal

Ei käi see kassikarjatamine midagi nii valutult. Täna hommikul Totoro käis kolmel käpal ja mäugus mulle tungivalt. Kiire käik kliinikusse. Diagnoos: kõõluse rebend. Ravi: väike põletikuvastane süst ning kolm päeva "voodirežiimi" (eks proovige mängulustist pakatavat kassipoega voodis hoida). Õnneks ta päeval magas ja liikuda eriti ei tahtnud. Õhtul juba oli reipam ja proovis käpale toetuda. Usun, et ta saab terveks. Mina oma inseneriajuga tegin ronimispostile poole peale barjääri, et keegi rohkem sealt alla ei potsataks (sedasi ilmselt juhtus, sest muu õnnetus ei tundu loogiline).
Vasakult Tora, Totoro & Toshi:

esmaspäev, märts 01, 2010

Ai-ai-ai

Keegi kassipoegadest pissis täna hommikul voodisse. Eks ta arvas, et see on hea koht, segikeeratud tekk, mida suure kiiruga ei jõudnud sirgeks tõmmata. Pesumasin sai jälle tööd. Likvideerin edaspidi sellised ligimeelitavad kuhjad.
Paremate uudiste kohalt, kolm viiest pojast söövad krõbinaid. Ma ei tea, mida küll kassikonservidesse viimasel ajal pannakse, aga no kõik läheb prügikasti. Masendav raiskamine. Seevastu minu tehtud "hõrgud lihatükikesed kastmes" maitsevad hästi. Eriti rõõmu teeb, et Takara sööb! Pirtsakate poegadega on mul juba kogemust ja rohkem selliseid poegi ei tahaks. Nad on väga järjekindlad nälgijad olnud.
Siin on "retsept" koduste kassikonservide tegemiseks (ma koguseid ei pane, kuna teen tunde järgi):
Kõigepealt tuleb teha valmis kaste. Selleks võtan pooleliitrise purgi, sinna lähevad sisse maksatükikesed (meie kassidele maitseb seamaks paremini kui veisemaks), natuke keedetud vett, toores munakollane (võib kasutada ka vutimuna), mõned tilgad lõheõli (meie kaubanduses on saada Salmopet ja Kronch). Seda segu võiks purgi põhjas olla ca 2-3 cm silma jägi hinnates ning see tuleks saumikseriga püreestada. Purgi avale võiks käe või midagi ette panna, kui ei taha veriseid maksatäppe mööda kööki laiali. Peale püreestamist käärid või nuga kätte ning lihatükikesed sisse lõigata. Segu seisab külmikus 2-3 päeva vabalt, selle aja jooksul lihatükid "marineeruvad" pehmemaks. Lihana kasutan mina veist, siga, kana, südant. Ma teen tavaliselt terve purgi, kuna mul on sööjaid mitu, aga ühe kassi jaoks oleks sobilik kogus ehk pool purki, muidu läheb halvaks. Koostisosi võib ka varieerida, kuidas kassile paremini sobib. Mina püreerin koos maksaga ka teatud vitamiini/mineraalipulbrit, aga seda ma siia ei lisanud, kuna Eesti kaubandusvõrgus sellist asja ei müüda ning minu kassid näiteks kuivtoidust oma vitamiine/mineraale kätte ei saa (nad lihtsalt ei söö igapäevaselt kuivtoitu).

reede, veebruar 26, 2010

Viis nädalat täis

Pojad on nüüd ühekuused. Tutvuvad ümbruse ja "päris" toiduga. Neli poega söövad hästi toorest liha (kana, veis, siga), konservid neid eriti ei huvita ning kuivtoitu on siiani maitsnud ainult Toshi. Murelapseks on Takara, kes eriti peale kana midagi muud ei taha, vaid nõuab Discolt piima. Liivakastis käivad kõik ja "õnnetusi" ei ole juhtunud. Selle pesakonnaga läks liivaksti tutvustamine kergelt, ühe päeva jooksul neid korduvalt sinna tõstes taipasid kõik, millega tegu. Mäletan, et eelmised pojad ikka on püüdnud liiva kõigepealt süüa, seekord mitte. Nüüd on meil teistsugune kassiliiv kasutuses kui eelmiste poegade ajal. Lisan pildid ka.

Takara:

















Tora:












Totoro:




















Toshi:










Tsume:







teisipäev, veebruar 16, 2010

Nimed

Tüdrukud:


Takara, jaapani keeles precious, treasure. Takara on pesakonna suur tüdruk.


Tora, jaapani keeles tiger. Pesakonna väikseim, aga kõige kõvema häälega.

Poisid:


Totoro. Sündis esimesena, on kõige suurem, kõige heledam, väga ilus poiss. Tema järgi sai nimetatud terve pesakond. Nimelt on meil kodus väga aktuaalne üks jaapani multikas "Minu naaber Totoro", kus on täiesti jabur kassibuss (jah just... kirjutasin küll õigesti, seda peate ise vaatama, sest see on päris naljakas). Seega Totoro oli loogiline valik ja siis pidin ka teised nimed samateemalised leidma. Totoro ise on aga grey and white, friendly forest spirit, whose appearance is a combination of an owl, a racoon, and a tanuki and is at least three meters tall.

Toshi. Jaapani poisi nimi, mis vastab tähendusele wise. Toshi on kõige tumedama kasukaga. Väga energiline ja elujõuline.
















Tsume. Jaapani animest pärit hunt-karakteri nimi ja tähendab claw. Tema on pesakonna "nunnu".

teisipäev, veebruar 09, 2010

Pesakond, vanus 2 nädalat



Vasakult: väiksem tüdruk Tora, tume suur poiss Toshi, pisike poiss Tsume (minu lemmik), suur hele poiss Totoro, suurem tüdruk Takara.

reede, veebruar 05, 2010

2. nädal

Silmad avanesid lõplikult kõikidel poegadel 9. elupäeval. Kolm poega kasvavad väga hästi, pisem poiss ja pisem tüdruk võiks rohkem kosuda kui nad seda siiani on teinud. Suuremad ja tugevamad taaruvad oma puuris ringi juba, aeg-ajalt külili kukkudes. Olen hakanud andma poegadele kanapuljongit ja koort, lätsutavad mõnuga. Nädala pärast proovin tutvustada neile tahkemat söögipoolist.
Disco on üritanud poegi ümber kolida meie voodisse. Põhiline trall läks lahti neljapäeva öösel, kui ma terve öö tõstsin raudse järjekindlusega poegi nende oma puuri tagasi. Täna öösel tundus, et hakkab sama "jama" peale. Asja lahendas see, et asetasime kapis oleva riidest kassipesa kassipuuri ning sinna sisse toppis Disco oma pojad meeleldi.

reede, jaanuar 29, 2010

1. nädal

Kassipoegade esimene elunädal on möödunud hästi, kõik on kosunud ja tunduvad elujõulised. Ühel poisil ja ühel tüdrukul on silmad lahti ning ühel poisil avanemas. Järgmisel nädalal peaks kõigil silmad peas olema.
Discol on oma väike maailm magamistoas ning teised kassid hoiavad sealt eemale, justkui näidates, et mingi lastekantseldamine pole nende jaoks piisavalt väärikas (nagu vannitoa põrandal aelemine oleks?).
Meil on ka varem veebikaamera poegade pärast üleval olnud, kuid nüüd saab ka avalikult aeg-ajalt näha otsestriimi aadressil http://bambuser.com/channel/russianbluecats. Kaamera ei ole kogu aeg töös, kuid väike klipp kassipesast on seal olemas.

Pesakond:

Tüdrukud:

Poisid:

reede, jaanuar 22, 2010

3+2

65. tiinuse päev, 22. jaanuar, Disco on väga punktuaalne. Nagu tavaks, hakkab action peale vastu ööd. 21. jaanuari õhtul kl. 18.50 on selge, et öösel ei saa magada. Hakkab erituma lima. Disco üritab pesa ehitada, põhiliselt meie voodisse. Hingeldab. Iluuisutamisest näen ainult autasustamist. Ootame.
Kl. 23.25 algavad kokkutõmbed ja tund aeg hiljem eraldub limakork. Kella 1 ja 3 vahel öösel toimuvad nõrgad kokkutõmbed, vahele puhkus. Siis võtleme Discoga koha pärast, tema üritab end mahutada minu kõrvale teki alla, mina nügin teda oma pesasse voodi kõrvale. Disco võidab ja uinun kella 3 ajal, Disco minu juures teki all.
Ärkan kell 6 hommikul. Harutan Disco teki seest välja. Disco vist seejärel otsustab, et nüüd on aeg. Hakkab vaikselt ponnistama. Väljub sabaots. Nii pool tundi, saba väljas ja Disco ponnistab. Ei midagi. Varsti märkan, et käpp väljas. Veel pool tundi ponnistamist, ikka ei midagi. Helistan loomade kiirabi numbril. Meeldivalt rahulik meesterahvas käsib tõmmata, kui saaks teise käpa ka pihku. Kõik targad kassiraamatud, mis mul on, ütlevad, et käppadest ei tohi tõmmata. Teine käpp paistab ja tõmban. Libe on ja kinni kah. Ei tule. Proovin pool tundi. Disco hakkab kiunuma ja väsima. Helistan uuesti ja lepime kokku, et kiirabi sõidab kohale. Kuni sätin paar asja valmis abi tulekuks, on poeg väljas! Uus kõne ja tühistan tuleku.
Esimene poeg on poiss, kaal 107 gr ja sündis tema siis jalad ees.
Teine poeg tuleb kohe järele veerand tunni pärast. Tüdruk 100 gr.
Kolmas - kl. 8.40 poiss 97 gr.
Neljas - kl. 9.28 tüdruk 103 gr.
Viies - kl. 10.04 poiss 114 gr. Sündis jalad ees, aga kergemalt kui esimene.
Kõik teised kassid püsisid truult Disco kõrval ja olid moraalseks toeks.
Lina ja tekk Disco alt lähevad pesumasinasse, laps isaga lasteaeda ja mina oma mõnusasse suurde pehmesse voodisse magama. Kell on 10.30 hommikul.

Pildil hetk viimase, kõige suurema poja sünnist (nõrganärvilistel mitte vaadata):

esmaspäev, jaanuar 11, 2010

Pesakonna suuruse mõistatus

Lootus väikesele, 1-2 pojaga pesakonnale kahaneb iga päevaga silmnähtavalt. Disco on kosunud 1000 gr ja poegi võiks arvata olevat vähemalt kolm, kardetavalt neli (aga ma võin ka puusse panna). Disco on ise selline kriipsujuku ja tema kasvavat kõhtu vaadates ajab ennastki ohkima. Pojad juba liigutavad ka. Kui Nana kunagi tiine oli, siis ta väga pahuralt vaatas oma kõhtu iga kord, kui pojad põtkisid. Disco on asjade seisuga endiselt väga rahul ning väga alalhoidva käitumisega.

esmaspäev, jaanuar 04, 2010

Vincent õppis rääkima

Kamikazega on meil selline komme, et kui talle öelda "Kassike, räägi!", siis ta teeb "prääks" (s.t. mäu). 99%-l juhtudest. Ta on kõva vestleja. Nüüd on selle kombe omaks võtnud Vincent, kes on alati olnud väga häbelik ja vaikne. Seetõttu on ülimalt naljakas, kuidas ta oma piiksuva häälega (ise on ta üsna kogukas pehmelt öeldes) "mjau" teeb. Kamikazel on muid talle omaseid kombeid veel, näiteks teeb ta oma prääksu ka siis, kui keegi aevastab. Üks kommetest paistab juuresoleval pildil, külmaga hoiab ta üht esikäppa alati üleval. Üldse on suur ime, et ta -15 kraadiga korraks õue tuli, ilmselt vedas nina alt (teised kassid ainult nuhutasid ukse juures ja külma õhku tundes taganesid ahju juurde või kapi otsa sooja). See pilt on siis tehtud meie maakodus pühade ajal ja Kami on siin kohe-kohe 11-aastane.