Täna kapis - Kamikaze küünekraap.

See suurem ja isast lehkav kahejalgne tegi täna pisut nägusid, kuid soostus siiski kummarduma. Et ma saaksin siis tema turjalt laekappi hüpata. Kraanikausiäärne külm metallrada on liialt libe ja kitsas korralikuks äratõukeks.

Kui keegi veel ei tea, siis on kapis üks pesa, mis on õdusalt pehme. Ja lae all on sõbralik temperatuur. No kahtlemata on kahejalgseil vedanud, kuna neil on ainult kaks tagakäppa külmas. Ülejäänud keha hoiavad nad osavalt tasakaalus püsti ja põrandast kõrgemal. Seega on mõistetav nende leige huvi tervenisti lae alla ronimise vastu.
Ja on ikka ülitobe neid kahel kargul taarumas näha. Neljajalgsed ruulivad!

Ahjaa, pesa. Mul käib nii palju mõtteid korraga peas, nende arusaadavalt ärarääkimine on omaette teema ja üleüldse - kui kassid tunduvad liiga keerukatena, siis see leht siin pole teie jaoks.

Pesa. Ta on seal kenasti lae all. Keegi seljas ei talla, saba peale ei astu ja seal on mõistlikult soe. Ämblikud käivad kahjuks harva, kuid kes neist granuleeritud küülikute kõrval ikka hoolib. Pealegi on maakodu ämblikud mõnusalt kopsakamad. Linna omad pruugivad teab mis E-sid ja säilitusaineid.

Igal lool on algus, keskpaik ja lõpp. Mõtisklen ja mõtisklen kauni vormi üle ja samas on siin lae all ikka mõnusalt palav ...Nurr...