1. nädal

Kassipoegade esimene elunädal on möödunud hästi, kõik on kosunud ja tunduvad elujõulised. Ühel poisil ja ühel tüdrukul on silmad lahti ning ühel poisil avanemas. Järgmisel nädalal peaks kõigil silmad peas olema.
Discol on oma väike maailm magamistoas ning teised kassid hoiavad sealt eemale, justkui näidates, et mingi lastekantseldamine pole nende jaoks piisavalt väärikas (nagu vannitoa põrandal aelemine oleks?).
Meil on ka varem veebikaamera poegade pärast üleval olnud, kuid nüüd saab ka avalikult aeg-ajalt näha otsestriimi aadressil http://bambuser.com/channel/russianbluecats. Kaamera ei ole kogu aeg töös, kuid väike klipp kassipesast on seal olemas.

Pesakond:

Tüdrukud:

Poisid:

3+2

65. tiinuse päev, 22. jaanuar, Disco on väga punktuaalne. Nagu tavaks, hakkab action peale vastu ööd. 21. jaanuari õhtul kl. 18.50 on selge, et öösel ei saa magada. Hakkab erituma lima. Disco üritab pesa ehitada, põhiliselt meie voodisse. Hingeldab. Iluuisutamisest näen ainult autasustamist. Ootame.
Kl. 23.25 algavad kokkutõmbed ja tund aeg hiljem eraldub limakork. Kella 1 ja 3 vahel öösel toimuvad nõrgad kokkutõmbed, vahele puhkus. Siis võtleme Discoga koha pärast, tema üritab end mahutada minu kõrvale teki alla, mina nügin teda oma pesasse voodi kõrvale. Disco võidab ja uinun kella 3 ajal, Disco minu juures teki all.
Ärkan kell 6 hommikul. Harutan Disco teki seest välja. Disco vist seejärel otsustab, et nüüd on aeg. Hakkab vaikselt ponnistama. Väljub sabaots. Nii pool tundi, saba väljas ja Disco ponnistab. Ei midagi. Varsti märkan, et käpp väljas. Veel pool tundi ponnistamist, ikka ei midagi. Helistan loomade kiirabi numbril. Meeldivalt rahulik meesterahvas käsib tõmmata, kui saaks teise käpa ka pihku. Kõik targad kassiraamatud, mis mul on, ütlevad, et käppadest ei tohi tõmmata. Teine käpp paistab ja tõmban. Libe on ja kinni kah. Ei tule. Proovin pool tundi. Disco hakkab kiunuma ja väsima. Helistan uuesti ja lepime kokku, et kiirabi sõidab kohale. Kuni sätin paar asja valmis abi tulekuks, on poeg väljas! Uus kõne ja tühistan tuleku.
Esimene poeg on poiss, kaal 107 gr ja sündis tema siis jalad ees.
Teine poeg tuleb kohe järele veerand tunni pärast. Tüdruk 100 gr.
Kolmas - kl. 8.40 poiss 97 gr.
Neljas - kl. 9.28 tüdruk 103 gr.
Viies - kl. 10.04 poiss 114 gr. Sündis jalad ees, aga kergemalt kui esimene.
Kõik teised kassid püsisid truult Disco kõrval ja olid moraalseks toeks.
Lina ja tekk Disco alt lähevad pesumasinasse, laps isaga lasteaeda ja mina oma mõnusasse suurde pehmesse voodisse magama. Kell on 10.30 hommikul.

Pildil hetk viimase, kõige suurema poja sünnist (nõrganärvilistel mitte vaadata):

Pesakonna suuruse mõistatus

Lootus väikesele, 1-2 pojaga pesakonnale kahaneb iga päevaga silmnähtavalt. Disco on kosunud 1000 gr ja poegi võiks arvata olevat vähemalt kolm, kardetavalt neli (aga ma võin ka puusse panna). Disco on ise selline kriipsujuku ja tema kasvavat kõhtu vaadates ajab ennastki ohkima. Pojad juba liigutavad ka. Kui Nana kunagi tiine oli, siis ta väga pahuralt vaatas oma kõhtu iga kord, kui pojad põtkisid. Disco on asjade seisuga endiselt väga rahul ning väga alalhoidva käitumisega.

Vincent õppis rääkima

Kamikazega on meil selline komme, et kui talle öelda "Kassike, räägi!", siis ta teeb "prääks" (s.t. mäu). 99%-l juhtudest. Ta on kõva vestleja. Nüüd on selle kombe omaks võtnud Vincent, kes on alati olnud väga häbelik ja vaikne. Seetõttu on ülimalt naljakas, kuidas ta oma piiksuva häälega (ise on ta üsna kogukas pehmelt öeldes) "mjau" teeb. Kamikazel on muid talle omaseid kombeid veel, näiteks teeb ta oma prääksu ka siis, kui keegi aevastab. Üks kommetest paistab juuresoleval pildil, külmaga hoiab ta üht esikäppa alati üleval. Üldse on suur ime, et ta -15 kraadiga korraks õue tuli, ilmselt vedas nina alt (teised kassid ainult nuhutasid ukse juures ja külma õhku tundes taganesid ahju juurde või kapi otsa sooja). See pilt on siis tehtud meie maakodus pühade ajal ja Kami on siin kohe-kohe 11-aastane.